IPO-R treeningud valmistavad koera ja koerajuhi ette kadunud inimeste otsimiseks. Treeningute käigus omandatakse oskused, mis võimaldavad läbida rahvusvaheliselt tunnustatud otsingukoerte testi ning osaleda reaalsetel otsingusündmustel.
Mänguline baasoskuste ja –kuulekuse õppimine on iga päästekoera õpetamise aluseks. Eduka koera koolitamine nõuab palju aega, vaimset ja füüsilist pingutust. Tuleb treenida nii kogenud koolitaja juhendamisel kui teha ka iseseisvalt teatud harjutusi.
Hea otsingukoer saab koerast, kellel on tugev tahe ja usaldus, ta peab taluma müra ja erinevaid helisid, tulema toime erinevates olukordades, nt pimedas, kõrgel. Koer peab kindlasti olema ka heas füüsilises vormis ning terve. Hea koerajuht omab aga meeskonnamõtlemist, suudab ohtusid õigesti hinnata, tajub oma koera võimeid ja võimekust. Lisaks peab koerajuht oskama kasutada kaarti ja kompassi.
Päästekoerte tegevusvaldkond jaguneb jäljeajamiseks, varingu- ja maastikuotsinguks. Veidi vähem levinud on laviiniotsingud ja vetelpääste. Varingu-ja maastikuotsingu puhul leiab koer kannatanu peamiselt õhulõhna abil. See tähendab, et koer tunneb elusast inimesest eralduvat lõhna ning liigub selle suunas. Jälje puhul järgneb koer jäljele, mille kadunud inimene on maha jätnud.
Koera valmidust hinnatakse rahvusvahelise päästekoerte organisatsiooni poolt kehtestatud reeglistiku alusel 3 tasemel: E (sobivus), A (algtase), B (otsinguvalmidus). Kõikide tasememete eksamid koosnevad kahest osast – kuulekusest ja otsingust.
Koerte kasutamine otsingutel annab palju eeliseid, nt võimaldab see kontrollida alasid, mis on raskesti ligipääsetavad, samuti suudab koer otsida lühikese ajaga läbi suuri maa-alasid ning on võimelised töötama pimedas.
Kui koer on inimese leidnud, siis peab ta sellest kuidagi koerajuhile märku andma. Enamik koeri jääb leitud inimese juurde haukuma seniks kuni koerajuht kohale jõuab. On ka koeri, kes teatavad leiust rulli- või pendeldamise teel.
Mänguline baasoskuste ja –kuulekuse õppimine on iga päästekoera õpetamise aluseks. Eduka koera koolitamine nõuab palju aega, vaimset ja füüsilist pingutust. Tuleb treenida nii kogenud koolitaja juhendamisel kui teha ka iseseisvalt teatud harjutusi.
Hea otsingukoer saab koerast, kellel on tugev tahe ja usaldus, ta peab taluma müra ja erinevaid helisid, tulema toime erinevates olukordades, nt pimedas, kõrgel. Koer peab kindlasti olema ka heas füüsilises vormis ning terve. Hea koerajuht omab aga meeskonnamõtlemist, suudab ohtusid õigesti hinnata, tajub oma koera võimeid ja võimekust. Lisaks peab koerajuht oskama kasutada kaarti ja kompassi.
Päästekoerte tegevusvaldkond jaguneb jäljeajamiseks, varingu- ja maastikuotsinguks. Veidi vähem levinud on laviiniotsingud ja vetelpääste. Varingu-ja maastikuotsingu puhul leiab koer kannatanu peamiselt õhulõhna abil. See tähendab, et koer tunneb elusast inimesest eralduvat lõhna ning liigub selle suunas. Jälje puhul järgneb koer jäljele, mille kadunud inimene on maha jätnud.
Koera valmidust hinnatakse rahvusvahelise päästekoerte organisatsiooni poolt kehtestatud reeglistiku alusel 3 tasemel: E (sobivus), A (algtase), B (otsinguvalmidus). Kõikide tasememete eksamid koosnevad kahest osast – kuulekusest ja otsingust.
Koerte kasutamine otsingutel annab palju eeliseid, nt võimaldab see kontrollida alasid, mis on raskesti ligipääsetavad, samuti suudab koer otsida lühikese ajaga läbi suuri maa-alasid ning on võimelised töötama pimedas.
Kui koer on inimese leidnud, siis peab ta sellest kuidagi koerajuhile märku andma. Enamik koeri jääb leitud inimese juurde haukuma seniks kuni koerajuht kohale jõuab. On ka koeri, kes teatavad leiust rulli- või pendeldamise teel.